Selline tagasiside anti meie tegevusele 2016. aasta märtsis Tallinna Lasteaed Karikakar meeskonna poolt:

1. Esimesena hakkas kohe silma, et kavandatakse ettepanekuid IT arengukavasse, millest tulenevalt on ka eelarvet lihtsam planeerida. Kuna meil on hetkel käsil eelneva perioodi arengukava analüüsimine, leidsime ühiselt, et ka meie arengukavasse on vajalik lisada
ettepanekud IT valdkonna kohta. See aitab läbimõeldumalt soetada vajalikke vahendeid.

2. Ka küsitlus digivahendite kasutamisest õppetöös, milliseid keskkondi kasutatakse ning milliseid teadmisi ja oskusi teistega võiks jagada oli meile inspireeriv. Selle mõjutusel uurisime meie personali hulgas milliseid võimalusi ja kui palju kasutatakse.

3. Väga tore, et esimene õpituba on juba jõutud läbi viia. Oleme kindlalt õpetajalt õpetajale koolituste meelt ning meie õpitoad algavad järgmisest õppeaastast.

4. Innustust saime lugedes tulevikuplaane (juhtkond õpib selgeks Doodle kasutamise ja näitab seda ka õpetajatele). Kasutame sarnaseid mõtteid ka enda tulevikuplaane tehes.

Blogiga tutvumisel saime palju häid mõtteid ja ka kinnitust oma mõtetele, eesmärkidele.

Jõudu kavandatu elluviimisel!

Tallinna Lasteaed Karikakar meeskond

Esimene õpituba

Õpetajalt õpetajale õpituba

Täna toimuski esimene õpituba. Osales 11 õpetajat, kes tundidest vabad olid ja tulla said. Õppisime kasutama jeopardiapp.com kuldvillaku koostamiseks (õpetas klassiõpetaja Kairi) ja spiderscribe.net mõistekaardi või õppematerjali koostamiseks (õpetas direktor Virge). Mõlemat keskkonda saab kasutada ka teadmiste kontrolliks. Õpetajate huvi oli suur ning kõik olid hoolega õpipoisi rollis. 

Ja siin õpivad sotsiaalpedagoog Heli ning vene keele õpetaja Tatjana. Õpitoa lõpetuseks avaldasid arvamust, et õpitut tuleks kindlasti proovida kohe iseseisvalt läbi teha, siis jääb paremini meelde. Järgmine õpituba juba juunis. 

Pole siin midagi hilja õppida, et vanust juba ka ja ei tea, kas jääb meelde. Loodusainete õpetaja Taimi oli nii hingega asja juures, et oli suisa õnnetu, kui planeeritud aeg juba otsa sai. 

Küsitluse kokkuvõte.

7. aprillist kuni 12. aprillini viisime õpetajate hulgas läbi küsitluse, mille eesmärgiks oli välja selgitada digivahendite kasutamine õppetöös, milliseid keskkondi kasutatakse ning milliseid teadmisi ja oskusi võiks ka teistega jagada.

Küsitlusel osales 21-st õpetajast 19.

 Tulemused olid järgmised:

* arvutit kasutavad igapäevaselt kõik, peamiselt ikkagi õppetöö läbiviimiseks ja eKooli täitmiseks;

* lisaks arvutile kasutatakse sagedasti projektorit ning tihedat kasutust leiab ka arvutiklass;

* õppetööks kasutatakse järgmisi arvutiprogramme: e-tund, GeoGebra, Paint, Gimp;

* õppetöö läbiviimiseks kasutatakse järgmisi digikeskkondasid: Youtube 18 õpetajat, Miksikest 13, Facebooki 6 õpetajat, Learningapps 3 õpetajat, , Kahooti ja Quizlet 2, Quizziz 1 õpetaja;

*Doodle.com keskkonnaga ei olda tuttavad, 7 õpetajat on osavad Exeli kasutajad, animatsioonide tegemisega on kursis 4 ja Google Drive'ga 6 õpetajat, fototöötlusprogrammide kasutamist valdavad pooled, digiküsitluste koostamise ja info töötlemisega arvavad pooled, et toime ei tuleks;

* varasemalt on vaid vähesed kokku puutunud Socrativi, Kahooti, Mqlickeri ja Menimeetriga;

* esitluse koostamisel on kõige enam kasutusel PowePoint, vähem ollakse kursis veebis või veebipõhiste keskkondadega /Prezi.com; Google Drive presentatsion/;

*erinevatesse õpikogukondadesse kuulusid pooled küsitletutest, kuid aktiivsed kasutajad ei olda.

Selgus:

  • et erinevaid digikeskkondi õppetööks võiks kasutada senisest enam;
  • soov õppimiseks on, kuid puudub see, kes õpetaks ja ajafaktor mängib ka rolli /mõni vastanust arvas, et tahtmist ja kättevõtmist võiks ka rohkem olla/;
  • arenguruumi on erinevate esitluste koostamisega ja reaalajas tagasiside küsimist võimaldavate programmidega.

Mida ette võtame:

  • 17. mail viime läbi koolituse õpetajalt õpetajale. Esmalt tutvustavad oskajad Google Drive kasutamist ja Jeopardyapps'i, teeme ka sissejuhatuse Socrative kasutusvõimaluste kohta ning juhime õpetajad Krokotaki kasutama;
  • jätkukoolitused planeerime juuni algusesse, kui õppetöö on läbi ja õpetajal aega rohkem, siis tutvustab inglise keele õpetaja Learningapps'i ja Quizlet'i kasutamist;
  • mõtted on ka juba augustis, mil enne õppeaasta algust hea meelde tuletada mais-juunis õpitu ning õppida veel juurdegi, näiteks Prezi-s esitluste tegemist. Juhtkond õpib selgeks Doodle kasutamise ja näitab seda ka õpetajatele.

 

Tagasiside teisele koolile

Veebruari koolitusel kogesime, et oleme koolidega tegelikult üsna ühesuguste probleemide ees. Soovime teada, kuidas õpetaja oma tööd teeb, kuidas ta seda planeerib, millised on tema oskused (ka digivaldkonnas), kuidas saame õpetajat toetada tema arengus. 

Uurisime Nissi kooli meeskonna arenguprojekti kulgu nende blobis https://nissidigijuht.wordpress.com/blogi/

Meie kommentaar: https://nissidigijuht.wordpress.com/2016/03/18/kokkuvotted-enne-veebiseminari/#comments

Eesmärkidest lugesime välja, et ka Nissi meeskonna sooviks on suurendada digivahendite kasutamist õppetöös ning toetada nii õpilasi kui õpetajaid digivahendite suuremale kasutamisele.

Kuna nende viieteistkümne idee hulgas oli välja toodud ka digiminutite sisse viimine, et tehnoloogilisi vilumusi arendada ja uusi teadmisi omandada, siis tore oli tõdeda, et nad on edukalt seda ideed rakendama hakanud. 

Õppisime nendelt, et uute ideede elluviimisega ei maksa oodata, need tulebki kohe ellu viia! Huvi pakkus ka see, et neil tuli õpetajate arvutikasutamise erinev tase välja lihtsalt digivahetundide kaudu. 

Digivahetundide idee tundub huvitav ning soovime neid ka enda koolis rakendama hakata. Otsene kontakt ja nn väikeste impulssidega õpetamine ongi ehk parim huvi tekitamise viis ja parim innustus enesearengule. 

Jääb üle soovida vaid edu ja jõudu eesmärgi elluviimisel ja paluks tagasihoidlikult teie blogisse mõnda toredat näpunäidet või ideed ja seda ikka kolleegilt õppimise eesmärgil. 

Pärast veebiseminari

Pärast veebiseminari kontakteerusime kohe Kuressaare Vanalinna Kooli meeskonnaga. Tuhat tänu neile abi eest! Saime ometigi kätte teeotsa, kust edasi minna.

Tänaseks oleme koostanud küsimustiku, hetkel toimub küsimuste sisestamine ning planeerime uuringu õpetajate hulgas läbi viia aprilli teisel nädalal.

Lähtuvalt tulemustest planeerime edasised tegevused, aga sellest anname siis teada. Endal on ka põnev, sest nagu Kuressaare meeskondki ütles, et õpetajate vastustest selgusid sellised oskused, mis oleks igati väärt kolleegidega jagamiseks.

Veebiseminar

23.märtsil toimus koolitusel osalejate vahel veebiseminar.

Olime väga põnevil, sest meie jaoks oli see jälle millegi uue õppimine ja uue kogemine.

Ja juhtuski see, mida kartsime. Kõik testid just-nagu õnnestusid ja siis kui tuli meie kord, vedas kahjuks mikrofon alt. Õnneks saime lõpus mõne minuti sõna sekka öelda, aga ega see meie tegevusest head ülevaadet andnud.

Kordame siis siinkohal üle, kuhu olime jõudnud ja mida teinud:

  • võtsime juba koolitusel sihiks, et koostame küsimustiku selgitamaks välja õpetajate oskused, koolitusvajadused, tehnilised vajadused jms. Meie jaoks oli probleem - mida siis ikkagi konkreetselt küsida, et õpetajate tagasisidest edasisteks arenguteks ka kasu oleks?
  • tutvusime ISTE digipädevuste standardil põhineva hindamismudeliga ja haridustehnoloogiliste pädevuste enesehindamismudeliga. Meile tundus, et küsimused tuleb esitada konkreetsed, et joonistuksid välja selged tegevussuunad õpetaja toetamise planeerimiseks.
  • veebiseminariks olime seisus, kus mõtted olid, kuid küsimustikku veel ei olnud. 
  • veebiseminariks olime koostanud ajakava ning uskusime, et saame selle väljakutsega hakkama, kui saame kuulda kaaskoolitujate kogemusi.

Veebiseminaril oli väga innustav kuulata, mida teised on teinud ja kuhu jõudnud ning otsustasime paluda kolleegidelt abi ja konsultatsiooni küsimustiku koostamiseks.

15 ideed

Otsustasime, et paneme siia kirja ka enda 15 ideed, mis koolituse käigus tekkisid:

  1. Õpime tegema koostööd.
  2. Mõtleme kastist välja, julgeme eksida - nii õpime, ka digipädevusi.
  3. Rakendada aktiivselt VOSK-i.
  4. Üldpädevustele suunatud õpe. Tähelepanu õppekavale!
  5. Arendada ettevõtlikkust kasutades selleks digivahendeid.
  6. Oluline on osaleda õpikogukondades ja õppida teistelt.
  7. Kolleegilt kolleegile - keegi kindlasti teab midagi, mida teistega jagada, mida teistele õpetada.
  8. Olemasolevate digivahendite kasutamine tõhusamaks.
  9. Tehnoloogiavilumuste arendamine.
  10. Pööratud klassiruum, õpe avatud ruumis, tark klassiruum, pedagoogilised agendid.
  11. Arvutiklassi kasutamine aktiivsemaks (õpetajate ideed, kogemused).
  12. Digivahendite kasutamisega tund huvitavamaks (Huvitav, mida õpilane ootab?).
  13. Hindame õpetaja digipädevusi, digivajadusi, et toetada tema arengut.
  14. Digivahendite kasutamine eesmärgipõhiseks.
  15. Õppetöö mitmekesistamiseks ja ise õppimiseks tutvustada õpetajatele ning õpilastele erinevaid veebikogukondi.

Viieteistkümnest ideest valisime alguste alguseks kolmeteistkümnenda ning meie lõppeesmärk muutus konkreetseks. 

Digipöörasest koolist

Küsimustik on hea, sõnastus ehk liiga keeruline, aga seda annab kohendada. Juurde võiks lisada veel küsimusi põhjuste kohta, miks pole saanud digivahendeid kasutada. Vestlustes õpetajatega on selgunud nii mõnigi kitsaskoht peale koolitusvajaduse.

Vahepeal on läbi loetud koolitusel soovitatud Ilmar Tomuski raamat "Digipöörane kool". Veidi üle vindi keeratud ja huumorivõtmesse pandud, aga väga mõtlemapanev. Palju näiteid elust enesest ja omal nahal kogetud.

"Kas aga kõik läheb nii libedalt, nagu alguses plaanitud? Kas internet aitab tõesti paremini õppida või toob digipööre lisaks uutele teadmistele kaasa ka halbu üllatusi?"

Väga heaks infoks riskide maandamisel.

Leitud valmis küsimustik

Täna on 20. märts, selle kevade esimene päev!

Kevad on lootuste, tärkamise ja uue alguse aeg. Just õige aeg tulla välja 16. märtsi nullpunktist.

Abi sain sügisel läbitud koolitusprogrammi "Tuleviku Õpetaja" kodulehelt. Õpetaja haridustehnoloogiliste pädevuste hindamise küsimustiku leidsin just sellelt lehelt:

http://tulevikuopetaja.hitsa.ee/eelmoodul/digitaalne-arengumapp/ulesanne-oma-haridustehnoloogiliste-padevuste-hindamine/ .

Küsimustik on dokumendina töögrupi liikmetele tutvumiseks ja täiendamiseks meilile saadetud. 

Esimene samm kevadesse, digikevadesse🙂 on astutud!

Päikest ja säravaid ideid!

Koolitusest möödas 3 nädalat

Täna on 16.märts. Koolitusest on möödas kolm nädalat. Nagu karta oli ja ka koolitaja poolt ka välja öeldi, siis juhtuski see, et kooli tagasi tulles tahtsid kõik varem planeeritud tegemised tegemist. Täna on esimene päev, õigemini tööpäeva lõpp, kus saab mahti mõtteid koolitusele tagasi viia.

Mis siis meelde jäi? Vast see, et meie varasem plaan, teha valmis üks korralik IT arengukava, on tegelikult täiesti mõttetu tegevus. IT valdkonna areng on niivõrd kiire ja dünaamiline, et plaanid lihtsalt ei pea paika. Sestap on lihtsam planeerida ja kohe ellu viia. Nii ka tegime. Tahtsime kooli seinale infoekraani ja homme selle ka saame. Järelikult õpime midagi uut juurde, et infot kaasas oleva programmiga operatiivselt edastada.

Mis veel meelde jäi?

1. pole mõtet luua süsteemi, kus on rohkem elemente kui 7  +/- 2 asja. 

2. koolis võiks olla innovatsiooni värkstuba

3. oluline on osaleda õpikogukondades ja õppida teistelt

4. arendada ettevõtlikkust

5. oluline on õppida tegema ja teha koostööd

Mida õppisime või teada saime: palju asju, õpitu laagerdamine ja taastootmine võtab aega ja just seda ressurssi meil kõige enam napib.

Küsimused, millele vastused aitaksid edasi: kuidas innustada ja motiveerida digipädevustes enesearengule? kuidas saavutatud teadmised rakendada oskustes? kuidas saada kätte kriitiline mass motiveeritud inimesi?

Võtsime plaani teha järgmisi asju:

21.aprilliks koostada küsimustik, et selgitada välja õpetajate digipädevused ja -vajadused (teostab meeskond).

22. - 28.aprill - testimisperiood (Katrin)

Järgneb analüüs, hinnangu andmine ja väljaselgitamine - kuidas edasi?

Hetkel on seis nullis ja veel ei tea ega oma ettekujutust, kuidas või milliseid küsimusi küsida.  Tuleb mõelda, nagu need poisid pildil.  Äkki ei peagi jalgratast leiutama ja kuskil on keegi juba sellelaadset uuringut oma õpetajatega teinud?

 

Projektipäev

22. veebruar. Koolis toimus projektipäev 19 töötoaga.
Ka robootika töötuba oli esindatud.

Kokkusaamine

19. veebruar. Saime taas kokku ja arutasime, mida oleme jõudnud ära teha ning mida blogisse kirjutada. Leidsime, et edulugu võiks kajastada muutusi nii õpikeskkonna kaasjastamisel kui ka seda, millise arengu on läbinud meie arvutiklass ning IT-vahendid ja esitlustehnika õpetajatöö ning õppetunni rikastamiseks.

Täna tagasi vaadates võib tõdeda, kui aeglane ja vaevaline meie tee on olnud. Vaevaline seetõttu, et mitte alati pole olnud piisavalt rahalisi vahendeid, et kõike vajalikku võimalikult suuremal arvul soetada. Näiteks õpetajate sülearvutitega varustamine ja igasse klassi projektori saamine võttis aega hea mitu aastat. Lõpuks on nad olemas, aga elu läheb kiire sammuga edasi.

Mida ja kuidas edasi, seda oleme küsinud õpetajatelt. Kavandame ettepanekud IT arengukavasse ja läbi raamdokumendi on ka eelarvet lihtsam planeerida. Meil on hea meel, et oleme end sellel arenuteele sättinud. Asjad saavad selgemaks, vajadused ja plaanid konkreetsemaks. Tahtmist on, jätkuks vaid aega ja ressurssi. 🙂

Mõttetalgud

15. veebruaril pidasime mõttetalguid, et eelseisvaks koolituseks plaane teha ja tööülesanded jaotada.

Arutlesime, mõtlesime, vaidlesime ja otsustasime, et enne edasist tegutsemist, tuleb kooli IT valdkonna hetkeolukord kaardistada ning seada perspektiivid.

Palusime õpetajate arvamust, millised on need  IT vahendid, mis aitaksid õppeprotsessi paremini korraldada. Õpetajad ei hoidnud end tagasi. Üle poole vastanutest soovis, et koolil oleks nii klassijagu (u 20) tahvelarvuteid. Arvati, et õppetööd aitaks paremini korraldada ka WiFi ühendus, SMART tahvlid, dokumendikaamerad, ekraanide asemel telerid ning arvuti väline kõvaketas aitaks helifaile, videofilme, pilte jmt hoiustada. Samuti peeti vajalikuks e-tundide kättesaadavust ja sellega seotult ka koolitust. Koolitusvajadus on ka tahvelarvuti ja SMART tahvli soovijatel, sest ega vahendi olemasolu ei taga veel selle kasutust.

Koolitusel või õppepäeval saadud teadmised ja praktilised tegevused aitavad oluliselt kaasa sellele, et tehnilised vahendid oleks õppeprotsessi loomulik osa.